MITTETULUNDUSÜHINGU EESTI KELNERITE JA ETTEKANDJATE LIIT
PÕHIKIRI

1 ÜLDSÄTTED
1.1 Mittetulundusühingu (edaspidi ühing) nimi on MITTETULUNDUSÜHING EESTI KELNERITE JA ETTEKANDJATE LIIT
1.2 Ühingu põhikiri on kinnitatud asutamisotsusega 02.08.2006.
1.3 Ühing on eraõiguslik juriidiline isik.
1.4 Ühingu asukohaks on Tallinn.
1.5 Ühing on vabatahtlikult liitunud isikute mittetulunduslik ühendus, mille eesmärgiks ega põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Ühing kasutab oma tulu vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ega jaota kasumit oma liikmete vahel.
1.6 Ühingu tegevuse eesmärgiks on:
-ettekandja ja kelneri elukutse professiooni arendamine.
1.7 Oma eesmärgi saavutamiseks tegutseb Ühing järgmistes põhisuundades:
-koolitus kestvusega kuni 6 kuud;
-konsultatsioonid ja erialase teabe jagamine;
-suurürituste ja kutsevõistluste korraldamine.
1.8 Ühingu majandusaasta algab 1 jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2 ÜHINGU VARA
2.1 Ühingu vara moodustub annetustest, ühingu tegevusest saadavast ja muudest laekumistest.
2.2 Ühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.

3 ÜHINGU LIIKMED
3.1 Ühingu liikmed on isikud, kelle ühiskondlik ning kutsealane maine on laitmatu. Ühingul on õigus kehtestada täiendavaid tingimusi isikutele, kes taotlevad Ühingu liikmeks vastuvõtmist.
3.2 Ühingu liikmeks vastuvõtmist võivad taotleda kõik isikud, kelle huvid ühtivad Ühingu eesmärgiga ja kes tunnistavad käesolevat põhikirja.
3.3 Ühingu liikmeks astuda sooviv isik esitab Ühingu juhatusele kirjaliku avalduse, milles kohustub täitma Ühingu põhikirja ja tasuma üldkoosoleku poolt kinnitatud sisseastumis- ja aastamaksu. Koos avaldusega esitab liikmeks astuda soovija vähemalt kahe Ühingu liikme soovituskirja.
3.4 Liikmeks vastuvõtmise otsustab Ühingu üldkoosolek avalduse saamisele järgneval koosolekul. Ühingu liikmeks astumise avalduse rahuldamata jätmist ei pea Ühing põhjendama.
3.5 Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Ühingust saab välja astuda igal ajal. Ühingu juhatus kustutab Ühingust väljaastunu Ühingu liikmete nimekirjast kolme kuu möödumisel avalduse saamise päevast arvates.
3.6 Ühingu liikme võib Ühingust välja arvata, kui:
3.6.1 Kui ta ei vasta seaduses või põhikirjas sätestatud tingimustele Kui ta kahjustab oma süülise tegevusega ühingut.
3.6.2 Ühingu liige on näidanud üles lugupidamatust Ühingu vastu;
3.6.3 Ühingu liige ei täida põhikirja sätteid või üldkoosoleku poolt pandud kohustusi Ühingu liikmetele.
3.7 Ühingust väljaarvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.
3.8 Põhikirja punkti 3.6 alusel väljaarvatud liige loetakse ühingust väljaarvatuks väljaarvamise otsuse tegemise päevast alates.
3.9 Liikmelisust ühingus ja liikmeõiguse teostamist ei saa edasi anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
3.10 Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus ühingus lõppeb.
3.11 Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses ettenähtud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõppevad.
3.12 Juriidilisest isikust liikmest teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.
3.13 Juhatus peab liikmete registrit, millesse kantakse järgmised andmed:
3.13.1 füüsilisest isikust liikme ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilisest isikust liikme nimi ning registrikood;
3.13.2 füüsilisest isikust liikme elukoht või juriidilisest isikust liikme asukoht;
3.13.3 liikme ühingust väljaastumise või väljaarvamise kuupäev ja põhjus.

4 LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1 Ühingu liikme õigused tekivad tema liikmeks vastuvõtmise päevast alates.
4.2 Liikmel on õigus:
4.2.1 võtta hääleõigusega osa ühingu üldkoosolekust isiklikult või esindaja kaudu;
4.2.2 valida ja olla valitud ühingu juhtimisorganitesse;
4.2.3 saada teavet ühingu tegevuse kohta ja nõuda vastavat aruannet juhatuselt;
4.2.4 astuda ühingust välja;
4.2.5 kasutada teisi seaduses ja põhikirjas sätestatud õigusi;
4.3 Liikmel on kohustus:
4.3.1 järgida seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi ning üldkoosoleku (olenemata tema seisukohast hääletamisel) ja juhatuse otsuseid;
4.3.2 võtta osa ühingu tegevusest.
4.4 Liikmetele võib täiendavaid kohustusi kehtestada ainult üldkoosoleku otsusega.
4.4 Liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
4.6 Päevast, mil liige loetakse ühingust väljaastunuks või väljaarvatuks, lõppevad tema liikmelisusest tulenevad varalised ja mittevaralised õigused ja kohustused.

5 ÜLDKOOSOLEK
5.1. Ühingu kõrgeim juhtimisorgan on liikmete üldkoosolek
5.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
5.2.1 põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine
5.2.2 ühingu eesmärgi muutmine;
5.2.3 ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
5.2.4 majandusaasta aruande kinnitamine;
5.2.5 järelvalve juhatuse tegevuse üle ja sellele hinnangu andmine;
5.2.6 juhatuse liikmete tasustamise aluste ja korra kehtestamine;
5.2.7 juhatuse liikmete valimine ja ennetähtaegne tagasikutsumine;
5.2.8 liikmetele täiendavate õiguste andmine ja kohustuste kehtestamine;
5.2.9 liikmete kaasamine;
5.2.10 muude küsimuste otsustamine, mida seaduse või põhikirjaga pole antud juhatuse pädevusse.
5.3 Üldkoosolek teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle, kusjuures selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.
5.4. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
5.5. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemakt kaks korda aastas.
5.6. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku järgmistel asjaoludel:
5.6.1 omal initsiatiivil, kui seda nõuavad ühingu huvid;
5.6.2 vähemalt 1/10 liikmete nõudmisel;
5.6.3 vähemalt 1/3 juhatuse liikmete nõudmisel.
5.7 Erakorralise üldkoooleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjused. Juhatus peab punktis 5.6 nimetatud asjaolude ilmnemisel kutsuma erakorralise üldkoosoleku kokku ühe kuu jooksul vastava nõude esitamise päevast arvates.
5.8 Kui juhatus ei ole üldkoosolekut nõude esitamisest ühe kuu jooksul kokku kutsunud, on üldkoosolekul kokkukutsumist taotlenud isikutel õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
5.9 Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord.
5.10 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui tema kokkukutsumisel on järgitud seadusest ja ühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid ning sellel osaleb või on esindatud rohkem kui pooled ühingu liikmed.
5.11 Kui üldkoosolek ei ole punktis 5.10 kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus seitsme päeva jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma olenemata kokkutulnute arvust.
5.12 Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik ühingu liikmed.
5.13 Ühingu liikmel on üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel üks hääl. Liige võib hääleõigust kasutada isiklikult või esindaja kaudu, kellele on antud lihtkirjalik volikiri.
5.14 Füüsilisest isikust liiget võib esindada vaid teine ühingu liige.
5.15 Liige ei saa osa võtta hääletamisest järgmiste küsimuste otsustamisel:
5.15.1 temaga kohtuvaidluse alustamine või lõpetamine;
5.15.2 ühingu nõue tema vastu või tema vabastamine varalisest või muudest kohustustest;
5.15.3 liikme või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemine;
5.15.4 tema väljaarvamine ühingust.
5.16 Ühingu liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada järgmiste küsimuste otsustamisel:
5.16.1 ühingu poolt tema vastu nõude esitamine;
5.16.2 juhatuse tegevusele hinnangu andmisel või hinnangu andmisel tegevusele, mille eest ta vastutav on.
5.17 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
5.18 Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valitud kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.
5.19 Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks on vaja üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete või nende esindajate poolthäältest, kui otsustatakse:
5.19.1 põhikirja muutmist, täiendamist või uue põhikirja vastuvõtmist;
5.19.2 ühingu ühinemist, jagunemist või lõpetamist.
5.20 Ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
5.21 Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
5.22 kohus võib ühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

6 JUHATUS
6.1 Juhatus on ühingu alaliselt tegutsev juhtimisorgan.
6.2 Juhatuse liikmete arv määratakse üldkoosoleku otsusega arvestusega, et juhatusse kuulub üks kuni viis liiget.
6.3 Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda igal ajal, sõltumata põhjusest.
6.4 Juhatuse pädevusse kuulub:
6.4.1 üldkoosoleku otsuste elluviimine;
6.4.2 liikmete vastuvõtmine, väljaastumise ja väljaarvamise otsustamine,
6.4.3 liikmete registri pidamine;
6.4.4 tehingute tegemine ühingu nimel, sealhulgas ühingu töötajate töölevõtmine ja vabastamine;
6.4.5 ühingu raamatupidamise korraldamine;
6.4.6 raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule;
6.4.7 muude seaduse või põhikirjaga juhatuse pädevusse antud küsimuste otsustamine.
6.5 Juhatuse koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.
6.6 Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
6.7 Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
6.8 Punktis 6.7 sätestatut järgimata võib juhatus vastu võtta otsuse, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
6.9 Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
6.10 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek.
6.11 Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad kõik juhatuse liikmed.
6.12 Juhatuse liikmed vastutavad juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või vastu võetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel ühingule tekitatud varalise kahju eest.
6.13 Juhatuse liikme vabastab vastutusest:
6.15.1 tema poolt esitatud eriarvamus vastuvõetud otsuse kohta, mis on protokollitud;
6.15.2 tema puudumise mõjuval põhjusel (haigus, lähetus ja muu selline) juhatuse koosolekult, millal varalise kahju tekkimise aluseks olev otsus vastu võeti.

7 ÜHINGU LÕPETAMINE
7.1. Ühing lõpetatakse:
7.1.1 üldkoosoleku otsusega;
7.1.2 pankrotimenetluse alustamisel ühingu vastu;
7.1.3 kui ühingusse on jäänud vähem kui kaks liiget;
7.1.4 üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmed;
7.1.5 muudel seaduses ettenähtud alustel.
7.2. Ühingu lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
7.3. Ühingu tegevuse lõpetamine toimub seaduses ettenähtud korras ja viisil.
7.4. Ühingu tegevuse lõpetamise korral allesjäänud vara jaotatakse selleks õigustatud isikute vahel.
7.5. Õigustatud isikud määratakse üldkoosoleku otsusega.